Hauptquelle · Etymologisches Wb. des Ahd. (EWA)
esilin
esilariAWB m. ja-St., nur Gl. 3, 385, 32 (13. Jh., mhd.) eselere: ‚Eseltreiber, asinarius‘. S. esil, -ari. – esilikînAWB n. a-St., nur Gl. 3, 367, 55 esele- kin (13. Jh., mfrk.? oder andd.?): ‚kleiner Esel, asellus‘. Dimin.bildung auf -(i)kîn (vgl. Kluge, Nom. Stammbildung3 § 62; Wilmanns, Dt. Gr. II § 248; Krahe-Meid, Germ. Sprachwiss. III § 154). – esilinkilînAWB n. a-St., nur Gl. 1, 272, 43 (8./9. Jh.): ‚kleiner Esel, asellus‘. Dimin.bil- dung auf -i(n)k(i)lîn (s. d. und vgl. Wilmanns, S1157esilinkilîn – Espan 1158 Dt. Gr. II § 250). – esilin, esilinna-innaAWB f. jō-St., Gl., Tatian, Otfrid…